Spectacula grandiooso /soft&hard/ :)

Märtsikuu kultuurisündmustest tasub ära märkida esmalt Nuku lavastus "Metsakülad" oma hüperaktiivse jänese ja piima limpsiva siilipoisiga. Ma polnud ammu lapsega teaatris käinud ja konstantselt ringisebivad, kilkavad, lobisevad ja hirmunult välisukse poole tormavad lapsed ajasid pea pisut segamini. Keskenduda oli kohati raske, kuid etendus ise oli armas. Lapsele meeldis. Mulle ka. Julgen soovitada.

Võtsin ühel päeval ekstra aega ja kuulasin-vaatasin ära Arvo Pärdi "Aadama passiooni". Tabasin end mingi hetk mõttelt, et selle muusika sisu tabamiseks peab ikka mitu-mitu aastat enne maailmas elama. Peab olema sisemiselt suureks kasvanud ja mõtisklenud teemadel, millest kümnekond aastat tagasi isegi aimata ei osanud. Vahepeal lülitasin visuali välja ja lasin muusikal lihtsalt toimida. Toimis küll. Mingi hetk hakkasid üleval kapi otsas pudelid klirisema, peale seda keerasin helitugevust igaks juhuks pisut vähemaks. Elamus igatahes võimas. Industriaalne õhkkond kontserdisaalina sobis üldpilti täiesti geniaalselt...

Ja no uskumatult palju tsirkust toimub ikka igapäevaselt, polnud märtsikuugi selles suhtes mitte mingi erand - vahel ajas naerma, vahel nutma, pani sügavalt mõtlema ja enda soovidele silma vaatama, pani teetassi taga filosofeerima, sundis palavikuga voodisse, aga sundis ka mugavustsoonist välja astuma.

Tõeline kunstiteos see elu, ma ütlen...