teisipäev, 31. detsember 2013

Kokkuvõtete aeg

scientopia.org
Käes on aeg taas kuidagi aasta kokku võtta.
Jagaks paar auhinda ka sellel aastal välja :)

Jaanuar-Veebruar
Aasta algas suhteliselt rahulikult. Põnniga käisime arstide vahet, oli ta meil ju pisut enneaegne ja poole-aastaselt oli tarvis igasuguste arstide juures käia mõõtmas, kaalumas ja katsumas.

Aasta alguses ma piinlesin ja piinlesin, mida ja kuidas edasi teha? Milline on minu siht? Millest ma võiksin ja peaksin ja tohiksin unistada? Olin oma mõtete ja eluga ummikusse jõudnud ega teadnud enam, kuhu poole minema hakata. Head sõbrad ja tuttavad andsid küll soovitusi, et mine kooli edasi õppima või hakka tööd otsima ja veel hulk häid, kuid absoluutselt ebaolulisi soovitusi, aga ma ei suutnud neid kuidagi südamelähedaseks mõelda.

Tundsin, et vajan hoopis aega iseenda jaoks, aega mõtlemiseks ja tunnetes selguse saamiseks. Ja minu soovidele vastati. Minu kätte sattus suur hulk põnevaid raamatuid. Ma olin seni arvanud, et lapse kõrvalt ei jää aega lugemiseks, kuid ma tõestasin iseendale vastupidist, minu päevakava loksus just täpselt niimoodi paika, et võisin südamerahuga tundideks raamatute maailma ära kaduda. Ja niimoodi nina raamatus möödus hea mitu kuud...

Märts
Käisime Lihaselõdvestusel. Oli taas suurepärane võimalus veeta aega tantsurahva seltsis ja sellest absoluutselt mõnu tunda. Märtsikuusse jäid ka paljud meie pere sünnipäevad ja üks vahva jalgpallielamus.

Aprill
Lisaks tavapärasele sünnipäevarallile täienesid aprillis sõprusringkonna lasteread. Ilmavalgust nägi nii mõnigi punapõskne plikatirts ja poisipõnn. Palju õnne neile, kes puudutatuna tundsid :)

Mai
Mai algas suure kärtsu ja mürtsuga - toimus minu elu esimene öörännak Kõrvemaal. Kevadise öörännaku kohta vist palju kirjutanud pole, aga ega see kõige positiivsema emotsiooniga meelde jäänudki. Tookord oli ikka raske ja kohati muserdav, kuid lõppkokkuvõttes olin enda üle uhke, et end kõigest hoolimata ikka lõpuni välja lohistasin ja poole pealt saapaid nurka ei visanud.

Kuni selle ajani olin igal võimalikul hetkel ninapidi raamatus olnud, ma olin meetrite kaupa raamaturiiuleid läbi töötanud ja tundideviisi e-raamatuid lugenud. Ja siis, ühel maikuu päeval käis klõps - maailm mu ümber oli paika loksunud. Korraga oli kõik selge, kuhu edasi, kuidas edasi ja mis peamine, miks edasi :) Ma ei tea, mis juhatas mind tol hetkel just nende raamatuteni ja nende tarkade inimesteni, kuid ma olen ülimalt õnnelik, et see juhtus. Aasta Hetk, täiesti kindlalt!

Ei tea, kas see tuli sellest, et lasin Elul takistamatult voolama hakata, aga edasi läks aasta aina põnevamaks.

Juuni
Meie ettevõte sai sisse teise käigu ja sellega seoses sai osaletud Haabersti kevadlaadal, millest omakorda saime uut indu ja tahet oma ettevõtmist jätkata.

Üks eriti lahe hetk selles kuus oli ka Segwayga sõit vanalinnas - seda soovitaks küll kõigile. Väga kiiresti harjub selle aparaadiga sõitma ja üleüldse väga lahe kogemus oli!

Ja loomulikult sai vanematekodus käidud, toimus seal ju suurejooneline rattaralli, kuhu järgmisel aastal ka ise sai lubatud minna. Ehk selleks ajaks on oma isiklik jalgratas ka olemas ;)

Juuli - Tegusaim Kuu aastal 2013
Meie põnn sai juba aastaseks ja sünnipäevapidusid oli rohkelt, küll tädide-onudega, küll sõpradega, küll vanavanematega. Aga see oli tore!

Kuu alguses sai tehtud teoks üks pikalt etteplaneeritud otsus, mille tulemusel lisandusid lugemisvaramusse investeerimis- ja finantsalased raamatud, majandusuudised ja börsileheküljed.

Kodukandis toimus emapoolse suguvõsa kokkutulek, kõik meie pere lapsed-elukaaslased-pisipudinad olid vanematekodus. Samal nädalavahetusel pidasime ka kahe suvise sünnipäevalapse ühist sünnipäeva koos kohustuslike õhupallide, grill-liha ja lille- ning rongikujuliste tortidega. Ja lõpetuseks sulgpall, oeh :)

Juulikuu ilmad kogusid tuure, ees ootas kuum ja tuuline nädalavahetus Vilsandil koos parima seltskonnaga. Ma vist pole tükk aega end nii hästi ja lõõgastunult tundnud, kui seal RMK maja terrassil päikest võttes ja teisi tantsimas vaadates :D Seda sündmust jäävad meenutama humoorikas autoreis sihtpunkti, tünnisaun, norskav ülakorrus, ühe pika tüli lõpp, palju päikest ja tuult ja rummikoksi :)

Aasta Matk 2013
Aga vaevalt olime taas mandrile jõudnud, kui pakkisime taas oma asjad - ees ootas neli päeva jalgrattasadulas. Kihutasime hommikul vara autoga Vändrasse, sest sealt oli plaanis oma matka alustada. Lõuna-Eesti trip mööda kruusa- ja asfaltteid ei alanud aga sugugi ideaalselt, esimesel päeval sadulas olles ladistas vihma ja me olime trussikuteni märjad. Esimene ööbimispunkt oli kaardil pisut ebalev ja me kippusime ära eksima. Pärast pikka kolistamist mööda kruusateid me oma idüllilise ööbimispaiga kuskil Soomaast edelas viimaks ka leidsime. Oleks vaid ilm ilusam olnud. Ehtsate vandersellide kombel olime telgi kaasatassimisest loobunud ja selle asemel tegime magamisaseme kuuseokstest ning telkmantlist. Ütleme ausalt, et selline ööbimine oli minu jaoks esmakordne kogemus ja üsnagi ekstreemne, aga endalegi ootamatult suutsin isegi magada seal.
Järgmine päev algas küll samamoodi vihmaselt ja vilult, kuid viimaks Kablisse jõudes lõõskas juba päike. Õhtupäikest nautides sõime Kabli kõige popima pagari juures sooja lihapirukat ja nautisime elu. Telgiplatsil istusime ja kuulasime vaikust, sussutasime teevett ja plärasime maad-ja-ilmad kokku. Magamiseks viskasime pikali RMK varjualuse pinkidele ning magasime nagu kanad õrrel. Vähemalt oli peakohal olev katus kindlam ja küljealune ühtlane, mitte ükski kuuseoks ei turritanud sinnasamusesse...
Kolmandal päeval külastasime Mõisaküla ja sealt mööda imekaunist ja imeväsitavat (me olime endiselt jalgratastega, remember :) ja selleks hetkeks oli juba kohutav sadula maitse tagumikul) kuppelmaastikku Hallistesse onule külla. Onu juures sai pesta, süüa ja normaalse inimese kombel voodis magada.
Öö möödus kiirelt ja ees ootas kõige pikem teelõik tagasi koju. Pärast pikki kilomeetreid kruusateedel, kohutavat paanikahoogu parmupilves, lugematuid joogipeatusi ja mõttes selle kõige kuradile saatmist jõudsime viimaks tagasi alguspunkti. Nädalane nohu ja valutavad lihased olid aga kõike seda väärt ja ma oleksin valmis seda retke uuesti tegema. Vist.

August
Aasta Pulmapeo tiitli saab üks omamoodi pulmapidu. Omamoodi oli see sellepärast, et pruutpaar oli juba aastakese abielus olnud ja sellisel tagantjärgi pulmapeol oli minul au esmakordselt osaleda. Iseenesest oli pulm nagu pulm ikka, sai söödud ja joodud, lauldud ja mängitud, tantsitud ja suheldud. Tore pidu, mida igapäevaselt aitavad meeles pidada kapil seisvad küüslauguviin ja mustikaviin :)

Aasta Kontsertelamus - Robbie Williams! Autos tinistatud vein ja vetsusabas tarbitud lisapudel olid kontserdi alguseks küll juba ammu verest kadunud, kuid hea ja kerge tunne oli alles. Isegi kaasa kisada ei olnud tahtmist. Lihtsalt kuulasin ja vaatasin ja nautisin. Jumalik!

September
Aasta Jalgpallielamus - Eesti-Holland! See möll ja emotsioon seal staadionil oli ikka vaieldamatult äge.

Ja eelneva üritusega seoses tuleb välja anda veel üks auhind - Aasta Lambikas - pärast jalkat läksime linna head koondise esitust tähistama ja Dublineri ukse taga sai maha peetud aasta parim vestlus täiesti võõraste inimestega :) Kõige parem selle juures oli veel see, et kolmetunnise vestluse jooksul ei küsinud keegi kellegi nime ega muid kontakte. Lihtsalt Üks Rändom Vestlus. Äge!

Aasta Sünnipäeva tiitel läheb vist seekord Siimu ja Ergo üritusele Paides. See emotsioon ja päikseline ilm olid just nii õiged ja ehedad, kui sel hetkel vajasin.  Õhtupäikese paistel tintopuntot juues ja Taukarit kaasa üürates oli lausa naeruväärselt hea olla. Elu on lill ja sajaga elamist väärt!

Oktoober
Aasta Ärisündmuse tiitli saab Londonis toimunud Euroopa Konventsioon. Nii palju häid mõtteid, emotsioone, äratundmist ja entusiasmi pole ma veel mitte üheltki seminarilt kaasa saanud. Koju tulles ei teadnud, mida oma ülevoolava tegutsemistuhinaga peale hakata, proovisingi siis seda õigesti rakendama hakata ja kassanäe, asjad hakkasidki liikuma!

Kuljuse sünnipäev oktoobri lõpus tõi taas meelde kõik vanad mälestused seoses selle seltskonnaga. Vanad ja kinnistunud traditsioonid, õhinas noortantsijad ja hea huumor annavad kinnitust, et Kuljus püsib veel kaua. Ja kuigi organisatsioon ei ole enam ammu selline, nagu minu tantsukarjääri ajal, siis on hea teada, et aeg ei ole jäänud seisma ja et kõik areneb ikka edasi. Jõudu ja jaksu neile tantsijatele, kes alles alustasid, kes on juba staažikad ja ka neile, kes on juba dinosauruseks saanud :)

Aga et põnevad üritused kipuvad alati ühele nädalavahetusele kuhjuma, siis ei ole ju midagi imestada, et pärast pikka tantsumaratoni Glehni lossis tuli end järgmine päev taas kokku võtta ja kottpimedas matkama minna, ees ootas Aasta Elamusretk - Öörännak! (vt eelnevaid postitusi)

November
November oli üks Suur Suhtlemiskuu, terve aastajagu kohvikukülastusi, seminare, külaskäike ja ärikohtumisi toimus just sellel kuul. Paljud vanad sõbrad-tuttavad sai üles otsitud ja nende eludega end pisutki kurssi viidud. Uudiseid oli palju, tundub, et ka kõigil teistel on elutempo suhteliselt kiireks kruvitud.

Aasta Tantsuelamuse tiitli saab Tehnikaülikoolide kontsert TTÜs. Balti riikide tehnikaülikoolide ansamblite ühiskontsert, mm. Kuigi ma algul pelgasin leedukate esinemist (oli eredalt meeles nende haigutamapanev leelotamine ühel ammusel kontserdil), siis nad suutsid mind meeldivalt üllatada. Rahulik algus kruvis lõpuks ikka päris tempokaks. Lätlaste ja eestlaste omavaheline kergematsorti mõõduvõtt oli samuti väga nauditav, suur osa eestlaste repertuaarist oli uus ja ilmselt seepärast oligi niivõrd põnev. Kõige lõpus ühine kaera-jaan. Ajee!

Detsember
Pool detsembrit täis ärikohtumisi, seminare ja nende ettevalmistamisi ning muid toredaid kohtumisi möödus linnutiivul. Aastalõpule iseloomulik hoog oli nii suur, et ettevalmistused pühadeks jäid sedapuhku õige lühikeseks.

Jõulud ja aeg perega jõudis kätte nii, et napilt jõudsime kingid ära osta. Piparkookide küpsetamiseni jõudsime peale jõule, kuusega sel aastal veel jändama ei hakanud. Aga päkapikud hakkasid ka meie viienda korruse akna taga piilumas käima, lapsele meeldis igatahes väga hommikuti kuivatatud puuvilju, mandariine ja piparkooke nosida :)

Ja olekski kõik!
Selline see aasta sai - tegus, väga tegus. Aga hea. Naljakas. Täis muutusi ja muudatusi. Edasipürgiv. Tulevikku suunatud.

Mida toob uus aasta? Noh, see on juba järgmiste postituste teema :)
Seniks aga kõike kaunist ja kohtumiseni juba uuel aastal!

Kommentaare ei ole: