Olnud ja tulemas

Viimasel ajal kohe käsi ei tõuse trükkima. Olnud on ju nii palju sündmusi, ainult kajastada ei jaksa. Ei taha. Ei suuda.

Eks igaüks meist tunneb juba, et ilusate ilmadega tahaks töölaua juurest kohe hästi kaugel olla - maal või metsas või heinamaal või kurat teab kus... No ja ega mina ju sugugi teistest ei erine. Üritan siin küll eimillestki motivatsiooni tekitada, aga mida pole, seda pole.

Helgetel hetkedel, siis kui ei peagi kuhugi tormama ja millegi pärast muretsema, on hea istuda kodus rõdul ja ajakirja lugeda. Ja teed juua ja jalga kõigutada:) Vot see mulle meeldib. Ja ma olen superõnnelik, et mul on koht ja võimalus seda ka teha.
Ühesõnaga eile avasime muskaga oma rõduhooaja - viisime laua ja toolid kohale ning veetsime mõnusa päikselise õhtu õhtusöögi ja huvitava lugemise seltsis. Saaks selliseid hetki ainult tihemini olema...

Nädalavahetus oli äärmiselt kreisi - neljapäeva õhtul toimus meie juures väike Cashflow-mängimine, poole pealt sadas sisse mingi meeletu hulk inimesi ja peale lauamängu läks pidu suure hooga käima. Reedel... oot, ma veidi mõtlen. Ahjaa, käisime Kumna noorte jalkamängu vaatamas. Kumnakad said pähe - suurelt ja valusalt, aga see selleks. Õhtul leidsime end täiesti üllatuslikult Gerli-Aivari ja Mele-Jürka seltsist Irus. Tegime grilli, tsilli ja vaatasime filme. Peale seda juba autorattad taas linna poole, et minna külla Priidule-Evelile. Väike ja vaikselt viisakas lauamänguõhtu taaskord:) Hahaa.
Laupäeval oli tantsupeo ülevaatus, mis võttis oma ettevalmistuse ja läbimisega aega terve päeva. Tolle päeva emotsioonid ja energia kõik tantsudesse ära pandud, käisime kiirelt kodus pesemas, et seejärel jälle lahkuda. (Uskumatu, ma ütlen...) Õhtusöök Pirosmanis ja seejärel juba ühikapeole... Kuna mina end ikkagi pisut halvasti ja väsinult tundsin (siit ka põhjus, miks ma musiga tüli norisin...), otsustasime mingi hetk lahkuda. Kodus tuvastati mul palavik, mis pühapäeva hommikuks õnneks kadunud oli. Sest pühapäeval käisime ju Märdi uut kodu vaatamas... Sealt tulles veelkord kiirelt Kumnast läbi ja siis jõudsime viimaks ka koju. Rohkemaks kui pooleks tunniks.

Ja uskuge mind, sellised nädalavahetused on täiesti normaalsed. Ja täiesti normaalne on laupäeval igatseda juba esmaspäevast tööpäeva, et saaks veidikenegi rahulikumalt hingata:) Seekord siis nädalavahetuseks maale. Juhuslikult õnnestus emadepäeva peale rihtida. Noh, tubli on. Pühapäeval saab ka teise ema juurest läbi käia. Ja nagu eile juhuslikult selgus, peab kuhugi veel üks sünnipäev ära mahtuma. Mõistlik ju iseenesest:)

Järgmisel nädalavahetusel võib meid näha Kuressaare kultuurikeskuse laval järjekordset juubelikonserti esitamas. Sealt edasi suhteliselt tume maa. Proovin mitte pikalt ette planeerida, sest nagunii see välja ei tule ju. Olukorrad ja pakkumised muutuvad nii kiirelt, et lausa uskumatu.

Aga pika perspektiivi plaanidest veel 5. - 7. juuni Võrtsjärve ääres Kuljuse suvepäevadel ja juuli alguses tantsupeol. Ja septembrilõpus ootab ees reis armastatud Itaaliasse. Mmm...

Lisaks tööle ja Kuljusele leiab ehk mõned korrad aega ka maal käimiseks, kuhugi mahuvad veel mõned sünnipäevad jne:)

Elu on kiire, keeruline ja samas nii nauditav ning minulik!
Edu!