Eile oli tore päev. Tore selles mõttes, et ma isegi suutsin töö juures midagi ära teha ja ära lõpetada. Vahelduseks...

Viimase aja põhiteemaks on jalgpall. Neljapäeval käisime vaatamas U-19 liiga mängu. Eesti vs Saksa. Tulemus oli katastroofiline, samuti ka laupäevase mängu tulemus Hispaania noorte vastu. Ja täna on neil mäng Tšehhiga. Ootame huviga ka Eesti koondise poolt löödud väravat. Kasvõi ühte:) Ja nagu sellest veel vähe oleks, laupäeva pealelõunal käisin kaasa elamas ka veidi väiksema mastaabiga mängul, kus jõudu katsusid Kumna ja Lehola noored, mille seekord võitis koduväljaku toetusel Kumna:) Ja peale lõunasööki käisime veel palliväljakul hullamas. Polnud üldse imestada, et järgmine päev venituses sügavalt järele mõtlesin, miks pagan mu parema jala lihased nii veidralt kanged on...
Ah jaa, homme on ju Meistrite Liiga finaalmäng. Legendaarne. Jalkateemat jagub ikka kuhjaga kohe.

Tänane tööpäev pole aga üldse nii produktiivne. Üks põhjus kindlasti ka selles, et tööandja täna kodus kõhtu valutamas ja pole kedagi, kes pidevalt urgitsemas käiks... Aga noh, ta oskab ka Skype`i kaudu äärmiselt tüütu olla. Kohati isegi tüütum kui tavaliselt:)

Kuljuse suvepäevade teema on jõudnud mingil määral vahefinišisse. Sajandite suurkujud on nüüd oma koha inimeste südametes leidnud ja tuleb hakata ümberkehastumise peale mõtlema... Ees on veel kõva orgunn võistluste ja korralduslike küsimuste poole peal ja kahe nädala pärast peaks suvepäevade avapauk olema. Enne seda mahub Kuljuse-teemasse veel umbes miljon esinemist ja sahmimist ja siis peaks tulema paariks nädalaks rahu. Ja siis tantsupidu, mis pole niiväga rahu, kuivõrd rohkem suur füüsiline pingutus ühe meeldejääva ürituse nimel.

Aga üldiselt kõik ikka hästi.

Olen enda jaoks avastanud söögitegemise. (Mis mind tundes võibolla polegi nii hästi. Minu gulinaarsed katsetused õnneks väga eluohtlikud pole) Ja mis sest, et muska aegajalt mõne komponendi peale nina kirtsutab. (Eile kartulivormi sisse pandud sinihallitusjuust kujutas endast reaalset ohtu meie kodurahule, mis toidu valmis saades siiski stabiliseerus...) Ju siis oli kõht ikka väga tühi, et ei viitsind rohkem vinguda...
Ja rabarberikooki tegin laupäeva õhtul. Tuli nii hea, et pühapäevaks oli otsas. Ja kisellid. Rabarberi ja mustika ja jälle rabarberi:)
Ma arvan, et varsti on kopp ees muidugi rabarberist, aga niikaua tahaks temast kõiksugu huvitavaid asju teha. Saaks ma nüüd oma koogivormi ka tagasi. Mul uus retsept juba välja valitud:)

Egas muud. Sel nädalal arhitektuuriteaduskonnas lõputööde kaitsmised. Ei tea, kas on veel motivatsiooni kuulama minna. Mõnda tuttavat tahaks kuulata. Aga minna ei taha sinna. Mõni asi teeb ikka veel veidi haiget. Eks näis.

Olge siis tublid edasi!
Kuuleb-näeb jälle
:)