Tee, mis tahad, aga kui sünnipäeval poolalasti linna peal ringi joosta, siis külmetushaigus HAKKAB külge. Elav tõestus (või siis pigem poolsurnud) olen muidugi ma ise.
Kevad on tore küll. Oleks ainult mõistust nii palju, et riideid selga panna ei unustaks ja kui ununebki, siis vähemalt külma õlut ei ole mõtet juua:)
Aga mis sest. Mul on juba väga hea. Pole sellel aastal veel jõudnudki sellesse tervisestaadiumisse, aga olgem ausad, eks ma ikka pingutasin ka hoolega.
Mis siis ikka, vähemalt on kehal põhjust jälle teada anda, et puhata nagu võiks. Oleks aeg jälle hoog maha võtta.
Lootust vähemalt on. Ehk selleks aastaks sai nüüd läbi see aasta-alguse sünnipäevaterror, Kuljusega ülevaatus ka alles mai algul ja kahte trenni ei pea kah vist kah õhtu jooksul tegema.
Aga suvi läheneb meeletu kiirusega. Juba praeguseks viimase võimaluseni ära planeeritud, jaanipäeva sündmused vast veel lahtised. Ja muidugi august. Aga ma ei muretse - need mõtted ja ideed tulevad lausa reaktiivlennuki kiirusel pähe ju...
Lähen siis mõtlema. Et kuidas näiteks peavalust lahti saada ilma, et peaks vastu seina taguma hakkama. Võibolla tabletti? Kellelgi?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar