neljapäev, 9. aprill 2009

Kuidas ma sain riielda tegemata töö eest, mis polnud üldsegi minu teha

Huvitab?
Mind küll mitte. See on nii tavaline, et isegi vihastada ei viitsi. Põhimõtteliselt võiks ma ju häält tõsta ja tehtud ülekohtu tõttu solvunut mängida. Kui ma vaid viitsiks.
Pohhuism lokkab nagu vaglad roiskund liha sees...

Sest et põhimõtteliselt on suva, kuna ma nagunii ei ole võimeline laskuma sellisele suhtlustasandile kui mu üks töökaaslastest, kes pidevalt tööandja käest verbaalselt peksa saab. Ma saan bossist aru - ta üritab lihtsalt rumalast inimesest maksimumi välja pigistada, suurte raskuste kiuste.

Aga hommikul olin hea naine tegin süüa. Hiljaks jäime ikkagi, aga mehe kõht oli vähemalt täis:)
Eile sain ka kiita, kui meelde tuletasin, et võiks jalkat pubisse vaatama minna. Mees polnud jõudnud selle peale veel mõeldagi:)

Eks ma ikka proovin tubli olla. Aegajalt tulevad küll kõvad tükid sisse, aga sellised me kord juba oleme.

Kommentaare ei ole: