Reedel oli meil võimalus minna vaatama tantsupeo peaproov-etendust.Ühistransport viis kenasti üsna lähedale kohale, jõudsime õigeaegselt oma istumispaika ja saime rahulikult peomeeleolu nautima hakata.
Sõber pidas end väga viisakalt üleval. Noh eks ta oli pisut väsinud ka, seepärast vaataski ta kontserti umbes 20 minutit ja pani siis mõnuga silma kinni :) Puhkas siis tema ja ise nautisin sajaga tantse. Aah, siiamaani tuleb klomp kurku, kui "Lilled juustes" peale mõtlen :)
Aga emotsionaalne päev ei olnud ju veel läbi. Koos perepeaga sai peetud üks vahva autopiknik ja täitsa juhuslikult sattusime tagasi tantsuväljaku äärde järgmist kontserti nautima. Nagu tuttavatele ütlesin, lavatagune emotsioon oli ju veel kätte saamata ja koos tantsijatega aja parajaks tegemine andis just selle õige fiilingu. Pärast veelkord läänetribüüni poolt kontserti lõppu vaadata, päikese paitust seljal tunda ja ennastunustavalt plaksutada - kõik see andiski kokku selle aasta tantsupeo tunde.
Laupäevase päeva plaanisime tegelikult täielikult kodus puhata. Aga elu tahtis teisiti :)
Rongkäigu ülekanne hakkas juba telerist lõppema, kui muska helistas ja pakkus välja ikkagi õhtul lauluväljakule minemist. Laps sai viidud vanavanemate juurde, ise kiirustasime ruttu riietuma ja ette valmistuma. Plaanisime minna trolliga, aga jäime õigest täpselt maha. Ootasime siis uut trolli, kui mööda sõitsid tuttavad kahe autoga. Juhuse tahtel selgus, et üks auto on just lauluväljakule minemas ja meile pakuti lahkelt küüti. Tee pealt korjasime peale veel ühe sõbra, leidsime lauluväljakul parkimiskoha, saime kiirelt väravatest sisse ja leidsime isegi üsna hea vaatamiskoha täpselt enne laulupeo algust. Ideaalne.
Kõik oli ideaalne. Repertuaar oli vaimustav - algul õpetlik, hiljem südamlik. Viimase ploki ajaks jõudsime kenasti "loomaaiast" tagasi ja leidsime kohad pinkidel.
"Koit" tõi pisarad, külmavärinad ja eht-eestlasliku ühtsustunde.
Oeh. Isegi sõnu ei jätku nende tunnete kirjeldamiseks.
Õhtule panime punkti Kochi aidas Kukerpillide saatel tantsides. Rahvast oli muidugi meeletult, terve saal tantsis kahel korrusel ja õueski. Aga see ei seganud. Tantsusettide vahel õues lillepoti ümber tsillimine ja lobisemine ja naermine...
Ma nautisin igat hetke sellest päevast.
Ja olen südamest tänulik, et kõik see just nii juhtus ning just koos nende inimestega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar