Värskendus

Vahepeal on jälle hulga asju korda saadetud. Oleks vaja ehk jälle midagi kirjutada, et endal kunagi hea lugeda oleks, kuid hetkel valitseb küll peas tühjus.

Ümberringi kirjutavad kõik lõputöid ja sebivad kooliga. Vahepeal käis mul ka tuhin peast läbi ja otsisin edasiõppimisvõimaluste kohta infi ja värki. Ja siis avastasin end üks hetk sootuks teistsugusel elualal, kuid mis mulle alati väga hingelähedane on olnud. Kes teab, ehk varsti vtangi kätte ja lähen jälle kooli. Mida õppima, jäägu esialgu saladuseks - vaja endalgi seda mõtet veel seedida ja leida enda sees üles see vastus, kas see on just see, mida terve edaspidise elu teha tahan...

Sügisel saab mul täis kolm aastat praeguses arhitektuurifirmas ja raskematel hetkedel on tulnud nii mõnedki korrad enda sisse süüvida ja mõelda elu üle järele. Siiani olen oma ameti peale püsima jäänud, aga te ju teate, et olen loomupoolest suhteliselt rahutu hing ja kunagi ei või teada, mis tulevik toob:)

Sotsiaalne elu on hetkel suhteliselt kitsastesse piiridesse surutud. Ajapuuduse tõttu on jäänud hooletusse kooliaegsed sõbrad ja kõik toredad noored emmed tutvusringkonnast. Hea, et vähemalt kord kuus satun Liinaga kokku, endiselt olen tänu Kuljusele seotud Marianni ja Kaupoga, kes viimasel ajal väga tihti mu tantsupartneriks on sattunud :) Vanad head ajad...

Eelmisel nädalavahetusel alustasime elutoa remondiga, mis alguses oli kiire ja lihtsana plaanitud, kuid mis nüüd tööde juurdetekitamise tõttu ikka veel kestab. Vaja oleks ainult üht vaba päeva, et kõik tehtud saaks - üks sein on juba täielikult lõpetatud (isegi põrandaliistud saime pandud), vaja oleks lagi ja aknaga sein üle värvida, teise pikema seina tapeet lõplikult maha kraapida ja koos väiksema seinaga tapeetida ning ülejäänud põrandaliistud paigaldada. Aga peale tööd ja lõputuid trenne koju jõudes ei ole isu enam midagi teha. Tahaks ainult kerra tõmmata ja nurruda. Aga ehk pühapäeval jõuab midagi, sest laupäev on meil küll u 14 h järjest tihedalt broneeritud erinevate üritustega :/ Tavaline, ühesõnaga.

Teisipäeval käisime palli taga ajamas - jalkat mängimas. Esimese poolaja obadused kõrgete jalgade ja pallide tähenduses ei jätnud hämmastaval kombel seekord ühtegi sinikat. Imeline! Kuna me aga tõsisel mägialal mängisime ja minu esmane eesmärk oli ka kolmapäevasesse tantsutrenni tervete jalgadega jõuda, siis võtsin teisel poolajal hoo pisut maha. Aga ei, mõnus oli ikka. Kõik toredad vabandused, miks pall väravast mööda läks, sai ära kuuldud, ise sai tehtud palju "toredaid" sihituid sööte ja korralik annus möödalöökegi jäävad meenutama seda esimest trenni, aga eks ma arenen. Ja peaga ma endiselt palli ei saa lüüa - peavõru või juukseklambri kujulised reljeefsed/bareljeefsed moodustised peas pole just väga meeldiv perspektiiv...

Et siis mis veel?

Hetkel ei tulegi nagu midagi meelde.

Ootan pikisilmi juba suve ja suvelõpureisi Hispaaniasse. Aga see on veel kaugel. Enne jõuab ehk Eesti suvegi pisut nautida seekord. Kes teab. Hetkel igatahes kontoris istuda küll ei taha, aga elukutse sunnib :) Kannatan ära.

Loeme/näeme.