Sõbrad

Möödunud reedel käisime Kaja uut kodu vaatamas. Kalamajas:) Siuke nunnu ja heleroheline ühetoaline üürikas heleroosas puumajas. Mis kõige tähtsam, vanu häid kursakaid oli tõesti ülitore üle maeitea kui pika aja jälle näha. Seltskond oli äärmiselt mehine, mis aga ei takistanud meid rääkimast lastest ja kodudest ja kolimisest ja peresuhetest. Sellepärast nad mulle meeldivadki - mehed näevad nii vaeva oma macholiku poole pärast, kuid hinges muretsevad nad täpselt samade asjade pärast kui naised:) Samas saime väga vabalt räägitud ka autodest ja päris pika aja veetsime ka meditsiinivaldkonnas (kuna seltskonnas viibis geenitehnoloog). Igatahes koos tegime jälle maailma natuke ilusamaks - Gin toonikuga oli ka selle seltskonna lemmikjook:) Oijah. Igatahes ma soovin, et poleks pärast pubis seda Henry`t joonud... Kolemaitsev, aga kolekange siider pani ühesõnaga toreda punkti minu reedeõhtule. Kuidas ma öösel taksosse istusin ja sealt väljusin, seda ma mäletan, aga kuidas ma viis korrust kõrgemale koju jõudsin, on juba likvideeritud mälestuste hulgas...

Ja laupäeva hommik oli tõeliselt ebatore, ma ütlen. Kõik värises ja kummardada ei saanud, sest pea hakkas kohe hirmsasti ringi käima. Aga pool kümme oli vaja tõusta ja asjalikuks hakata. Ja enne veel, kui saime võtta suuna itta, oli vaja ära käia Pärnamäel. Järjekordselt. Njah.

Igatahes, pohmakas sai hiljem kõva löögi glükoositablettide, pitsa, šokolaadi ja keefiriga. Ja kuigi me eriti normaalsemaks ei muutunud, ootas meid ees pikk sõit ida poole, Kohtla-Järvele. Seltskonnaparemik Kuljusest on alati hea valik õhtu veetmiseks:) Enivei, suur potitäis booli kadus ka seekord nõiaväel inimeste sisse ja pani neid toredaid asju tegema. Õnneks anti meile korralikult süüa ja mis eriti hea, kohvitassi sai ise täita ja ei pidanud koguaeg sünnipäevalast kiusama:) Seekordki sai öösel käidud Sinivoorel, vahtida öist taevast ja kuulata Tättet. Paparatsodena välgutavad sõbrad suutsid nii mõnelgi korral silmanägemise viia - hea, et ka seekord keegi mäelt alla ei kukkunud:) Hiljem lõkke ümber jaurates sai maad ja ilmad jälle kokku räägitud. Ja kuigi me tahtsime tol öösel ära proovida oma uued magamiskotid ja lebod, saime seda siiski vaid pooleldi teha - mingi kell hakkas vihma sadama ja kuna me magasime lageda taeva all (pigem küll õunapuu all, kes aegajalt meid õuntega pildus), kolisime lõpuks ikkagi tuppa.

Hommik algas koos valjuhäälse kohvimasinaga, mis suutis kõik laiskvorstid äratada:) Armastuse ja unega pooleks tehtud hommikupuder maitses samuti hästi. Seejärel veetsime pikad hetked tantsupeopiltide seltsis ja enne kodupoole minekut põikasime veel ka Ontikalt läbi ja käisime ujumas. Aasta esimene ujumine meres mul. Hahaa. Augustis. Normaalne.

Kodutee kulges suht uniselt. Ja kuigi ma nii tahtsin juba koju saada, sõitsime ikkagi kohusetundlikult Kumnasse ning veetsime seal mõnusa õhtupooliku jalkat vaadates. Koju jõudes oli lõpuks rihm nii maas, et jäin kell pool kümme juba magama. Muska jäi minust veel pokkerit mängima.

Esmapäeva hommikul tõusin üles, vaatasin kella, et viimane aeg oleks liigutama hakata. Olin veel kuri, et muska ei viitsind varvastki vibutada, pudrutegemisest rääkimata. Panin siis riided selga ja trenniasjad ka juba kokku, vaatasin uuesti kella ja sain alles siis aru, et olin tund aega varem tõusnud. Normaalne. Kobisin voodisse tagasi.

Eile õhtul käisime geenitehnoloogidega istumas. Äärmiselt tore ja huvitav seltskond ikka. Juttu jagus töötusest kuni neeruvähini välja. Ja ma isegi ei tea, mis neetud analüüsidest nad vahepeal nii suure entusiasmiga rääkisid:) Aga tore oli. Nalja sai palju.

Ja neljapäeval ootab mind ees klatšimooridega koosistumine:) Äärmiselt seltskondlik nädal on olnud ja jätkub ka edasi. Enivei, muska läheb täna õhtul lõunasse ühe ministeeriumi suvepäevi korraldama ja mul on kuni reede õhtuni vabad käed. Ja siis ta tuleb ka koju selleks, et välja magada ja laupäeval juba järgmist üritust korraldama minna. Ehk võtab mind ka kaasa;) Mine tea...

Suvi on lahe. Koos sõpradega veel eriti.