Maailma parim.
See lihtsalt oli midagi sellist, mis jääb hinge veel kauaks-kauaks. Need lood ja tantsud. Need inimesed ja seiklused. See oli pidu, millesse oli vaja süveneda. Mõelda koos tantsijatega ja lasta sel endale südamesse pugeda. Igaüks võis endale välja mõelda oma fantaasia. Isikliku muinasjutu, millel polnud ette öeldud ei algust ega lõppu...
Ja mul on siiralt kahju neist inimestest, neist pealiskaudsetest virisevatest inimestest, kellele on tähtsad vaid hirmkeerulised joonised või toitlustamisele kulunud rahasumma või tõsiasi, et majanduslikult raskel ajal ikkagi selline suuremastaapne pidu korraldati (süvenemata sellesse, kui palju inimesed tegelikult ohverdama pidid) või ameerikapäraselt lihtsaks tehtud ja läbinämmutatud süžee, et ise palju pingutama ei peaks. See on nii jälk.
Pingutama ei saa kedagi sundida. Aga meie pingutasime. Me kõik. Terve väljak. Ja kui ei tulnudki kõik päris õigesti välja, siis polnudki ju tegelikult hullu. Nagu Ülo ise alati kinnitab: "Oma tehnilised vajakajäämised korvati entusiasmiga!"
Ja nii peabki. Sest emotsioon on see, mis jääb meelde...
4 kommentaari:
oh, tips, kui hea et ma oma jutule enne Sinu blogisse kiikamist punkti panin :) aga põmst olen Sinuga nõus. vingujad ise ei ole ilmselt kunagi tundnud seda tõelist ühes hingamise tunnet, mida meie eelmise nädala jooksul.
Ja mina vaatasin seda kõike telekast, hinges suur nostalgia.. kõik, mis kunagi oli, tuli meelde ja alles nüüd taipasin, kuidas ma sellest puudust tunnen. Aga ma kavatsen tantsu juurde tagasi pöörduda.. varem või hiljem :D
Mnjah, kirjutasin isegi ühe loo naiskodukaitsjate väliköögist, aga see ehk tuli lõbus ja andis ettekujutuse nende pingutustest. Ehk sa ei pidanud seda lugu silmas, kui toitlustamisest rääkisid :)
Kõiksugu rahanumbrid on tegelikult vajalikud, sest need annavad aimu mastaapidest ehk lugejal-vaatajal on lihtne kasvõi oma palgaga võrrelda...iseasi on, kuidas keegi (kasvõi kirjutaja) neid numbreid esitab või mis konteksti paneb. "Kulus 100 miljonit" ja "kulus koguni 100 miljonit" on ju üsna erineva varjundiga.
Igatahes oli äge pidu, vaatasin küll telekast, aga siiski. Uhke tunne, et tean ja pean sõbraks mitut tantsijat-lauljat, kes sellisel üritusel osalevad.
Ja meie lipp on ikka uskumatult ilus :)
aitäh kallikesed:)
ma ei mõelnudki tegelikult kellegi konkreetse inimese juttu. lihtsalt lõpuks hakkasid närvidele käima need vingukotid, kes fakte kontekstist välja rebivad ja neid vägivaldselt ühes lauses koos kasutavad. aga üldiselt on see nende probleem. mina tunnen endiselt, et saime jälle millegi suure ja hingeminevaga hakkama. ja see ju ongi põhiline:)
Postita kommentaar