Kui pruudikimbu viskamise ajal seista käed risti rinnal ja samal ajal tegeleda kingakontsa päästmisega üüratust kivipraost, kas siis võib järeldada, et teema mind ei huvita?

Tol õhtul oli seal palju meeleheitlikumaid koduperenaisi, kes välismaa filmide stiilis kingi jalast heitsid ja hüäänkoerte moodi hüppeid tegid, kui samamoodi hollivuudilikult pruudikimpu üle õla heideti.
Bänd oli hea - Hea meelega, kelle repertuaari juba sel suvel katsetanud olen ja kelle järgi vähemalt tantsida saab. Kuigi jah, tantsuplats oli pulmalauast nii kaugel, et isegi teele kaasa võetud kohvitass sai vahepeal tühjaks :) Olgu-olgu, ma poole loksutasin lihtsalt maha ja teise poole jõin peaaegu sõõmuga ära, et veidigi sooja saada... Aga ikkagi oleks võind kompaktsuse mõttes tantsuplats olla pisut lähemal, sest rahvas kippus lõppkokkuvõttes laiali valguma.
Jälle üks asi, mida peaks pulmade korraldamisel jälgima.
Pulmaisa oli tasemel, tulles toime isegi kõige tõrksamate ja ka kõige ebakainemate pulmakülalistega.

Venna pulm sel kevadel pani paika väga kõrged kriteeriumid. Armas ja südamlik ja hingelähedane oli. Kõik oli paigas, midagi polnud liiast. Koht ja ilm olid super ja mis peamine, seltskond oli mõnusalt väike ja lähedane. KUI teha, siis just nii:)
Kunagi.
Ehk.