Nr 166

...ärkasin veidi pärast seda, kui mu pea vastu kontorilauda kolksas...

Tegelt pole asi nii hull, aga varsti võibolla on, kui ma nii edasi jätkan.
Aga päris tegelikult tahtsin teha kiirkokkuvõtte sellest, mis ma vahepeal teinud olen.

Kolmapäev oli nagu iga teinegi kolmapäev. Jäin akadeemilise hilinemisega eetika loengusse hiljaks, kus just jagati hindeid. Ei jõudnud veel salligi ümber kaela ära kerida, kui kõlas minu nimi. Ausalt, see õppejõud võis ju ise olla väga huvitatud oma ainest, aga mina tavaliselt lihtsalt magasin seal tunnis. Või siis tegin miljon muud asja... Matriklisse kirjutas mulle nelja. Napikas.
Jõudsin ära käia ka trennis ja valmistusin mõnuga nädalalõppu vastu võtma.

Neljapäev oli muska sünnipäev. Käisin pisut koolis (st istusin loengus ja rääkisin läbi msn-i Katsiga juttu ja arutasime elulistel teemadel nagu lapsed-mehed-abielu(!)) Peale seda loivasin rõõmsalt tööle ja ootasin päeva lõppu. Seejärel ostsime pool Selverit sünnipäeva tarbeks tühjaks ja maandusime Merxu juures, et sünnipäevalapsele järgmise õhtu peo jaoks kook teha. Väike vein ja mõnus kodune äraolemine. Õhtul veel tipsutasime kodus ka:)
Vanakas kõlbab muide ka Hapsiga juua (meil sai piim otsa...)

Reede oli huvitav päev;) Loeng hakkas kell 8:37 (?) ja mind valdas kindel teadmine, et kuna meil ei ole referaadi esitlust tehtud, teeme seda tol hommikul või hinnet ei saa. Sõna lausumata hakkas õppejõud meile hindeid välja jagama. Lõpuks jõudis meie grupini: "Noh, et referaat oli teil selline tavaline, aga korralik ja ettekanne oli ka päris veenev." Ah? Matriklisse kirjutas nelja. Jälle napikas. Siis tuiskasin tööle ja oleks end tööhunnikusse peaaegu ära uputanud. Õnneks tööandja meenutas, et oleks vast aeg lahkuda. Vahepeal olin jõudnud ka kingituse valmis meisterdada.
Ja siis võttis muska mind auto peale, sõitsime ühikast läbi, kus tegin elu kiiremate liigutustega mundrivahetuse ja siis Aivari juurde asju valmis sättima, et siis juba Ühispanga hoonesse edasi tuisata. Ma ei tea, mul oli lõpuks silme ees selline virr-varr. Ime, et ma üldse õhtu lõpuks püsti püsisin. Pidu peoks. Kes käis, see teab, mida tehti, kuidas tehti, kes tegi:)
Viimased alkoninad (hahaa) lahkusid kell pool kuus. Sünnipäevalaps oli traditsiooniliselt pisut väsinud ja mul kulus umbes poolekas, et ta uuesti püsti saada. Jalutasime kõik oma asjad viimaks autosse ja politseile vahele jäämata hiilisime autoga koju. Tuttu kell 7:30.

Laupäev oleks pidanud olema väljamagamise päev. Aga ei olnud. Kell 11 helistas ema ja teatas, et nad hakkavad varsti linna jõudma ja meenutas rõõmsalt, et pidime Jürka juures kokku saama. Melena sünnipäev. Oijah, sel kellaajal me küll veel väga suhtlusaltid ei olnud ja magasime rahus edasi. Kella ühe ajal peksis kohusetunne meid viimaks voodist välja ja kogusime jälle kõik oma kodinad kokku, et siis peale Melena-Jüri juures käiku sõita Kumnasse.
Kahepeale üks Vanakas ja kolm liitrit piima. Aus kaup mu meelest:)

Ja pühapäeval oli vaja jälle varakult linna sõita, kuna kell kaks pidime olema Salme kultuurikeskuses esinemise peaproovis. See eeldas muidugi riiete triikimist ja iseenda kordasättimist, mis ühel normaalsel neiul muidugi kiirelt ja valutult ei lähe.

Ja uus nädal algas tavapäraselt. Kooli mõistes muidugi. Kõik muu oli ebatavaline.
Mu nädalaalguse tuju oli ebatavaliselt mürgine. Marianni juures said kokku ebatavalised inimesed (pooled olid tavalised, ausõna) ja tegid ebatavalisi asju. Teisipäev oli veel ebatavalisem, sest tolle päeva puhul ei tabanud ebaõnn mitte mind (nagu tavaliselt), vaid hoopis kedagi teist. Ja kolmapäeva veetsin tavapäratult hoopis kellegi teise kodus ja õhtuks muundusin üleüldse kodukanaks:)

Lühike jutt tuli jah:)
Oh jeerum!
Aga kes seda teab, millal jälle kuuleb. Nädalavahetusel oleme tõenäoliselt maal ja magame välja Reeno sünnipäeva, kui me suudame rõõmsalt laupäeva hommikul rongi peale istuda.

Edasised plaanid teadmata.