Kuus tundi magamist pole ju sugugi vähe!
Aga kui see jaotub kahe öö peale?
No mis teha,onju? Elu ongi elamiseks. Lause, et inimene magab oma elust üle poole aja, ei kehti muidugi arhitektide kohta absoluutselt. Ja kui mõelda veel, et üks ülevaloldud öö vähendab eluiga nii 2-3 aastat, siis ma suren üsna varsti vist... (ah, ärge parem lootkegi! Ei saa te minust sugugi lahti...)
Aga ei, ma ei kurda tegelt absull. Selline ongi elu, millest unistasin. Öö ja päev totaalselt sassis, teha on meeletult, aga ma olen vähemalt õnnelik! Mul on sõbrad, kes mind toetavad ja aitavad...
Ja nüüd proovin siin päikselises ja meeldivalt soojas büroos mitte magama jääda. Uhh, see on ikka keeruline värk.
Ning et saada ka plussike kirja, saadan teele suured kallid Katsi poole, kes mind eile trennis üleval suutis hoida ja päris ära minestada ei lasknud. Sinu vastikult tüütult säravat nägu on ikka hea näha...
Naeratagem, sest homme on hullem!;) Tõepoolest! Selleks ajaks on selja taga juba kolm uneta ööd...
Lehva-lehma siis!
3 kommentaari:
Uni on üks kummaline asi jah. Kui teda on liiga vähe või liiga palju (mida ei juhtu tihti), siis tulemus on ikka sama - maailm pöörleb ebaühtlaselt ja muud hädad. Aga öösel on linn palju meeldivam. Või mis?
Öisel linnal on hoopis teine nägu! Ja seda on tore avastada...
Nagu elaks kahes linnas korraga;)
etnagu mismõttes sa kirjutad minust salaja igasuguseid häid asju ;P Tups oled :D
Postita kommentaar