Ammustest asjadest

Ma hakkasin ükspäev ammu kirjutama, kuidas me ühel pühapäeval (15.11.) Solarises näitust käisime vaatamas. "Bodies revealed". Kõigepealt seisime järjekorras, et osta endale piletit. Siis selgus, et kui me tahame audiogiidi, siis peame ülemisel korrusel veekord sabas seisma ja siis me seisime veelkord sabas, et sisse saada ja ootasime otseloomulikult taas järjekorras, et mantlid riidehoidu anda. Oeh. Ja siis ligi 2 h ringimarssimist näitusealal. Näitus ise oli muidugi vahva - ma olin hinges vist valmistunud šokeerivamaks ja jõledamaks väljapanekuks. Eks oma osa mängis selles ka asjaolu, et tuttav, kes mõni päev varem oli seda vaatamas käinud, oli nõrgema närvikavaga kui me ja maalis siis eksponaatidest tõeliselt hirmutava ja jäleda pildi. Aga see selleks. Meile meeldis - infot oli rohkem kui rubla eest ja kui jätta välja need issid-emmed, kes ei suutnud oma võsukesi kuidagi taltsutada ja need siltidest hoolimata kõike näppisid, siis võis kogu elamusega vägagi rahule jääda:)

Siis mul tuli ükspäev meelde, et üles kirjutamata on jäänud ka fakt, et nägin elus esimest korda, kuidas trollile Restarti tehti:) Ka need masinad võivad aeg-ajalt hanguda. Müstika.

Novembri lõpust veel kiiresti üle libisedes meenub külaskäik Liina juurde, kus sai üle mitme aasta pikalt lobiseda ja vanu häid aegu meenutada.

Seejärel meenuvad hirmuspikad koosolekud ja veel pikemad koosistumised peale neid ning sujuvalt olemegi jõudnud muska sünnipäevani.

Sinna vahele sekka ka mõni mõrum uudis, mis tükiks ajast rivist välja lõi, kuid õnneks on kõik jälle korda minema hakanud.

Aga siis musi sünnipäev. Reedeõhtune esinemine TTÜ Vilistaste ballil kõigepealt (27.11), seejärel juba sõbranjedega restos mõnusalt juttu puhumas ja vägijooke manustamas. Kõik kibelesid küll hirmsasti edasi, ainult meie, pidurid, otsustasime varakult kodu poole minna. Sel ajal, kui teised laupäeva hommikul oma klubipohmakat põdesid, olime meie juba trennis ning seejärel proovisime pool Selverit külmikusse panemiseks ära osta. Õnnestus. Siis juba ots Kumna poole, kust veel hunniku nodi saime ja tagasi linna. Kõikvõimalikud suupisted ja koogid ja juurikate koorimine võttis aega öösel kella kolmeni.

Ja seejärel juba taas varakult üles, et valmistuda pikaks sünnipäevaks, mis kokkuvõttes kestis kaheksa korralikku töötundi :) Ühesõnaga paljulubav nädalalõpp, sest terve järgnev nädal oli samasugune hullumaja - igale poole oli vaja jõuda, kodus sai veedetud pikki õhtutunde tähtsaid dokumente ja aruandeid vormistades, siis neljapäeval jõudsime veel Ave juurde pisipoega vaatama ja töönädal kulmineerus reedel kõigepealt Vene Kultuurikeskuses ja seejärel Solarises esinedes. Reede õhtul võtsime hoo pisut maha ja nautisime Solarise mängupoes võimalust, et ei pea ostma põrast kotis, vaid saab mänge eelnevalt proovida. Selle tulemusena reisis meie riiulile uus humoorikas ja teemakohane mäng MASU :) Algul küll keeruline, kuid tegelikult väga vahva ja krutskeid täis mäng.

Siis juba taas kodu poole, et teist nädalat järjest öist vaaritamist harrastada. Laupäeva hommik leidis meid juba asjalike nägudega Rahvusraamatukogu juurest, kus ootas ees järjekordne tähtis koosolek.

Ja peale seda saabus juba puhas fun:) Selle aasta esimene jõulupidu kohustuslike küünalde, jõulumuusika, prae ja hõõgveiniga koos kõige parema seltskonnaga tekitas laupäeva õhtul tõelise jõulutunde. Mul ei ole öelda muud, kui aitäh, sõbrad, selle toreda hetke eest:) Sellist mõnusalt hubast õhtut pole mul ammu olnud...

Terve pühapäev nautisin seda mõnusat tunnet, et nüüd on jälle pisut aega hingata ja aastalõpule kohaselt otsi kokku tõmmata.

Jõulud ja aastavahetus lähenevad meeletu kiirusega. Hea, kui on aega korraks seisatada ja neid nautida. Sest tavaliselt kipuvad need inimestest lihtsalt üle sõitma, ilma et jõuaks kasvõi korraks naeratada ja mõttes tänada armastatud peret ja hoolivaid sõpru.

Kui enne ei näe, siis varsti kindlasti:)

Ehk veel sellel aastal, mine tea!

Aga jõul ja aasta lõpp tulgu ilus ja sädelev:)