esmaspäev, 9. märts 2009

Kibe!

Laupäeval, 7. märtsil, oli mul au viibida oma kõige kallima venna pulmas.
Parim vend ja hästi kalliks saanud pruut olid hommikul kella kuuest saadik juba asjatanud, käinud juuksuris, maniküüris, kleidi selgasikutamisel, vahepeal veel vanalinnas ja Pirital ilupilte tegemas, kui meie neid viimaks kell pool neli Õnnepalee ees kohtasime. Registreerimine läks ladusalt, mõlemad vastasid ikka kindlasõnaliselt jah, kiired pildid väljas trepil ja ninaotsaga Saue poole, kus toimus siis pulmapidu. Vahepeal veel peatus Türisalu pangal, kuhu Melena jättis oma vana nime ja ekspromptpeatus Keila Betoonitehase ees, kus tehti tolle õhtu kõige ilusamad pildid päikeseloojangust ja kohal me olimegi. Väga kaval mõte oli inimeste paigutamiseks kasutada nimekaarte:) Lõpuks juhtus nii, et meie kaheksases lauas istusid pulma kell (Peeter), toostimeister (Aivar), hõbekõri (mina) ja lipuvalvurid (Marko ja Marko). Oli hea laudkond;) Sai mänge ja sai pulmatorti ja sai palju tantsida.

Pühapäeva õhtul värskete abikaasadega laua ääres veini tinistades leidsime, et see kõige tähtsam päev saab ikka ruttu otsa. Ja selleks üheks päevaks kulutad sa oma aega ja energiat umbes kaheksa kuud. Aga õnneks on selleks fotograafid ja kõiksugu filmijad, et saaks seda üht päeva veel terve edasise elu meenutada:)

Pruut ja peigmees jäid sajaprotsendiliselt rahule. Kuna kumbki polnud suutnud välja mõelda, milline peaks üks ideaalne pulm olema, siis polnud ju ka milleski pettuda. Ja nii see peakski tegelikult olema. Milleks meenutada asju, mis läksid valesti või mis oleks pidanud teisiti olema, kui lõppude lõpuks on ju tähtis ainult idee - kaks inimest abiellusid ja otsustasid seda sündmust ka teistega jagada. Lihtne.

Ja järelpidu pühapäeval kujunes ka tõenäoliselt mälestusväärseks. Eriti need hetked, kui naistekamp otsustas kogu allesjäänud valge veini hävitada ja mis alles pool kaksteist pähe hakkas (kui ma juba kodus olin ja magama hakkasime minema. Mõned kohad on täitsa hägused ma ütlen...), kuidas me neljakesi peo traditsiooniliselt Staabis lõpetasime ja millest kõigest sai tol päeval räägitud:)

Oh kurat! Oli vast nädalavahetus:)
Ja palju õnne siis veelkord Jürile ja Melenale!
Kallid olete:)

Kommentaare ei ole: